Kui intellektuaalomandi tingimused on ebasoodsalt seatud, võib see vähendada ettevõtete huvi hankes osaleda või takistada loodud lahenduse edasist arendamist ja turule viimist. Samas peab ka hankija olema kindel, et tal on võimalik loodud lahendust kasutada ning et avaliku raha eest arendatud tulemus ei jää kättesaamatuks. Seetõttu tuleb innovatsioonihangete puhul IO küsimused läbi mõelda juba enne hanke väljakuulutamist.

Miks ei ole mõistlik, et kogu IO kuulub hankijale?

Tavapärastes riigihangetes on sageli levinud põhimõte, et tellija saab kõik õigused loodud tulemusele. See võib olla põhjendatud siis, kui tegemist on konkreetse töö või teenusega, millel ei ole laiemat kasutust. Innovatsioonihangete puhul on olukord aga teistsugune. Avalik sektor ei pea olema arendatud tehnoloogia omanik, vaid võib olla selle esimene kasutaja.

Kui ettevõte arendab hanke käigus uue tehnoloogia või toote, võib sellel olla väärtus ka väljaspool konkreetset projekti. Kui kogu intellektuaalomand läheb automaatselt hankijale, kaotab ettevõte võimaluse toodet edasi arendada, müüa või eksportida. Sellisel juhul väheneb ka motivatsioon investeerida arendusse ning hankes võivad osaleda ainult need ettevõtted, kelle jaoks projekt on vaid lühiajaline teenus, mitte võimalus luua midagi uut.

Seetõttu soovitatakse innovatsioonihangetes sageli jätta intellektuaalomandi põhiõigused ettevõttele ning anda hankijale piisavad kasutusõigused. Selline lähenemine võimaldab ettevõttel arendatud lahendust edasi täiendada ja turule viia, samal ajal kui hankija saab lahendust kasutada oma vajaduste täitmiseks.

Ka Euroopa Komisjoni juhistes rõhutatakse, et innovatsioonihangete puhul peaks IO jaotamine toetama lahenduste turule jõudmist ning mitte piirama ettevõtete võimalusi arendust edasi kasutada.

Milline IO jaotus on innovatsioonihangetes tavaliselt mõistlik?

Praktikas on levinud mudel, kus ettevõte säilitab arenduse käigus loodud intellektuaalomandi, kuid hankija saab selle kasutamiseks vajalikud õigused. See tähendab, et ettevõte võib toodet edasi arendada, müüa teistele klientidele ja eksportida, samas kui hankija saab lahendust kasutada ilma täiendavate piiranguteta.

Selline lähenemine on kasulik mõlemale poolele. Ettevõttel tekib motivatsioon investeerida kvaliteetsesse arendusse, sest ta saab tulemust hiljem kasutada ka mujal. Hankija saab seevastu parema lahenduse, sest pakkujad on valmis panustama rohkem teadmisi ja ressursse.

Meeles tasub pidada ka seda, et hankija ei ole tavaliselt parim osapool tehnoloogia edasiarendamiseks. Ka ei ole avaliku sektori ülesanne toodete turustamine ega eksport, samas kui ettevõtte jaoks võib innovatsioonihange olla võimalus luua uus toode, millel on rahvusvaheline potentsiaal.

Lepingutingimused peavad tasakaalustama mõlema poole huvid

Intellektuaalomandi jagamine ei tähenda, et hankija peaks loobuma oma õigustest. Vastupidi, innovatsioonihanke edukus sõltub sellest, kui hästi on lepingutingimustes läbi mõeldud mõlema poole huvid.

Hankija peab tagama, et tal on õigus arendatud lahendust kasutada, vajadusel edasi arendada ning kasutada seda ka tulevikus ilma täiendavate kuludeta. Samuti võib olla põhjendatud nõue, et hankija saab õiguse kasutada lahendust ka teistes asutustes või projektides.

Ettevõtte jaoks on oluline, et tal säiliks õigus kasutada arendatud tehnoloogiat ka väljaspool konkreetset hankelepingut. See tähendab õigust müüa toodet teistele klientidele, arendada seda edasi ning kasutada loodud teadmisi uute lahenduste loomisel. Kui lepingutingimused on liiga piiravad, võib innovatsioonihanke eesmärk jääda saavutamata. Ettevõtted ei ole valmis investeerima uute tehnoloogiate arendamisse, kui nad ei saa loodud tulemust hiljem kasutada. Seetõttu tuleb juba hanke ettevalmistamise faasis mõelda, millised õigused on hankijale tegelikult vajalikud ja millised võib jätta ettevõttele.

Innovatsioonihangete eesmärk ei ole ainult lahendada üks konkreetne probleem, vaid luua lahendusi, millel võib olla väärtus ka laiemalt. Selleks peab ka intellektuaalomandi korraldus innovatsiooni toetama, mitte aga seda piirama.

Kui IO tingimused on tasakaalus, võidab sellest nii hankija kui ka ettevõte. Hankija saab parema ja tulevikukindlama lahenduse, ettevõte saab võimaluse arendada uut toodet ja viia see turule. Ühiskond tervikuna saab kasu sellest, et avaliku sektori tellimused aitavad kaasa uute tehnoloogiate sünnile.